Alanud aasta tundub kiire ja toimekas tulevat. Loodus ise määrab tegutsemise kiiruse ja paneb tempo paika. Kui juba ilmastik sellise kiirusega muutub, et aasta aegagi on raske ilma kalendrita määratleda, mis sa siin siis veel uimerdad või räägid. Tuleb ikka härjal kohe sarvis haarata. Nii, et hakakem aga pihta.
Kohati päris talve nägu näidanud ilmal sai võim ja vägi otsa ja läks kohe päris nutuseks kätte ära. Nii- õlda sügis-kevadiseks kohe. Aga seegi oli mõõduv nähe, nagu enamik asjadest siin ilmas. Nüüd juba puhuvad uued tuuled ja talvelegi on ehk uus võimalus antud. Ainult ,et aega jääb aina vähemaks. Aga noh, ehk veel tuleb, veel on ju aega, lootma peab. Parem lühike talv, kui lõputa sügis.
Nüüd aga vaatame mis toimub Abruka saarel jaanuaris 2009. Et kuidas läheb? Mis teoksil? Mis tulekul? Olgu siis. Üritame saare-elule järjekordselt põgusa pilgu heita. Teeme seda kohe mitmel võimalikul moel. Nagu näiteks siia saabuva juhukülalise silmade läbi, või siis inimese pilguga, kes saarel toimuvaga kursis on. Juhuslikult saarele saabujale võib ekslikult jääda mulje, nagu elu Abrukal seisaks. Sadamas on vaik-elu. Kai ääres on antud ajahetkel kaks alust. "Aramis" tüüpi väikelaev ja pukseeritav pargas, mis olustikust tingituna rohkem seisavad kui sõidavad. Kohalike meeste suuremad ja pisemad paadid on kaldale tõmmatud ja ootavad uut navigatsiooni hooaega. Kalale keegi ei kipu ja ega see ilmgi kalameest merele oota. Pealegi on poest kala tuua odavam ja ohutum. Sadama ehitusel toimetamist ei tähelda. Ekskavaatorid ja kallurauto, mis aasta lõppedes pimedast-pimedasse tööd teha müttasid, seisavad kui hingetud. Saarel liikudes inimesi ka suurt ei kohta. Rohkem trehvab linde ja loomi. Varesed valitsevad taevalaotusel, maapinnal aga askeldavad põdrad ja hobused rebastega võidu, mõni muu metsa ja koduloom ehk sekka. Nii tundubki Abruka elu esmapilgul päris paigal tammuvat. Aga juba ammustest aegadest on teada, et esma-pilk on petlik. Teadjam inimene ütleb aga tulijale, et saare-elanikel on käed-jalad tööd täis. Abrukal on talveti ammu-ilma lambaid rohkem kui inimesi. Lammastel aga on käes pühad toimingud ja talitajatel jagub tööd öö-päeva ringselt. Nii-öelda 7 X 24 ehk tegemisi 24-jaks tunniks ja seitsmeks päevaks nädalas. Tallede tuleku aeg on kättejõudnud. Olgu see ilm milline tahes ja majandus tõusus või languses, aga viis kuud peale ute ja jäära armusuhet on tallede tuleku aeg käes. Sinna ilma ega majanduskriisiga vastu ei saa ja ega ei peagi, sest sellised toimingud on eestlased aegade hämarusest tänapäeva aidanud ja kui miskit mättasse ei kisu, siis aitavad edasi ka.
No-jah, ennatlik oleks arvata, et me siin ainult talledega tegeleme, kuigi seegi on tõsine töö. Tegelikult käib võõrale silmale nähtamatu töö ja toimetamine hommikust õhtuni. Kes puhastab metsa ja karjamaad, või varub kütet. Kes üritab sobilikku aastaaega kodusteks majapidamistoiminguteks ära kasutada Kes jälle tegeleb oma majapidamise piires ehitus-arendustegevusega, et suvisel puhkajal oleks Abrukal hea olla. Ka projektid tahavad kirjutamist, suvised üritused kavandamist, planeerimist ja ettevalmistamist. Vaik-elu sadamaehitusel on samuti petlik, lihtsalt antud hetkel tegeletakse plaanipäraste protseduuriliste toimingutega, mille lõppedes ehitustegevus jälle täies mahus lahti läheb. Kokkuvõtteks võib öelda, vaatamata sellele, et laevad siia-sinna külalisi ja kaupu ei vea, ega tehnika saarel hommikust hiliste õhtutundideni ei mürise, on Abruka siiski tegemist ja toimetamist täis. Nii, et tegevust jagub siin saarel igasse aastaaega. Nii talvesse, kui kevadesse, loomulikult tuleb ka Abruka suvi, põnev ja teguderohke, ning sügisessegi jagub tegemisi. Selles, aga millega täpselt tegemist, millal midagi toimub ja mis moodi välja näeb, selles räägime ehk järgmisel korral. Seniks aga mis muud, kui olge valvel, ehk õnnestub kogemata talvgi kuidagi kinni püüda ja vaadake, et te suures püüdmistuhinas ei külmeta, ega haigeks ei jää. Nõnda siis ja olge mõnusad.

Kadi raadiole Rein Lember Abruka saarelt Vahtra talust.